Head liikmed ja Assitej sõbrad!

Kutsume teid ASSITEJ Eesti Keskuse korraldatud Suvekooli Koolimäe Loomemajas 13.-14. juunil. Oodatud on vanad liikmed, uued liikmed ja ASSITEJ sõbrad!

Suvekooli esimesel päeval toimub AEK Üldkoosolek (sh uue juhatuse valimine), millele järgneb Kaidi Holmi koolitus loomevaldkonnas MTÜna tegutsejatele. Päev lõpeb ühise õhtusöögi ja saunaga. Suvekooli teisel päeval toimub Mihkel Seederi dramatiseerimise töötuba teatripraktikutele.

Kohapeal majutus, toit, hea seltskond, mets ja meri. Tulla võib ka ainult üheks päevaks. Voodikohti on 28le (+mõned lisakohad)! Registreerida palume end esimesel võimalusel SIIN kuid hiljemalt 28. maiks. (Link: https://forms.gle/DmiokvdnTjvz5BQs7 )

Suvekooli maksumus on 35 eurot, ülejäänud katab ASSITEJ Eesti Keskus Eesti Kultuurkapitali abiga. Palume osalustasu kanda üle AEK kontole EE037700771007854782 (LHV Pank) hiljemalt 2. juuniks (selgitus: osaleja nimi, suvekool). Andke teada, kes soovib arvet.

Üldkoosolekule ootame vähemalt ühte liiget igast teatrist ning üksikliikmeid. Vajadusel saab osaleda ka veebi teel. Kel siiski kuidagi osaleda ei õnnestu, siis palun volitage enda hääl mõnele teisele liikmele ja saatke volitus Assitej-le. Teie hääl on oluline!

Väike meenutus eelmise aasta meeleolukast suvekoolist ja 30. sünnipäeva tähistamisest siin.

Aktiivset osavõttu!
ASSITEJ Eesti Keskuse juhatus (Kaido, Allan, Marek, Reeli, Johanna)
Lisainfo: projektijuht Allan Kress (5053132), Marek Demjanov (5058876)

Järgmine NAKS festival toimub 2.–4. novembril, seekord natuke pisemana ja veidi kaugemal, kahe riigi piirilinnas, Valgas. Kogu festivali ja lastekultuuri seminari fookuses on elu äärealadel ja kiusamine laiemas plaanis.
Oma osalemist on kinnitanud Mine Nilay Yalcin etendusega “Blikk” Norrast, Eesti Noorsooteater lavastusega “Kõik ägedad asjad”, Piip ja Tuut Teater muusikalise lavastusega “Tallinna karud” ja Kellerteater põnevikuga “Canterville’i kummitus”.

Taaskord tulevad ettelugemisele ka värskelt tõlgitud näidendid noorele vaatajale: Rebecca Örtmani “Kivi sinu kõhus” (Rootsi) ja Nathalie Papini “Eikellegimaa” (Prantsuse; koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis). Näidendite avalikud lugemised lavastab Maria Usk Valga noortega.
Lastekultuuri seminaril käsitleme teemasid, nagu kuidas me kiusamise ära tunneme, kus me kiusamist kohtame, miks toimub kiusamine, mis toimub kiusajaga ja kiusatavaga, kuidas kiusamist lõpetada, kuidas sellest üle saada, kuidas mitte muutuda kiusatavast kiusajaks, kas ja kuidas kiusajat karistada, milline vabandus on vastuvõetav ja piisav. Seekord on lastekultuuri seminar noorteprogrammi osa, st kohalikud noored saavad kätt proovida seminari ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Festivali ettevalmistav meeskond on Annika Land-Reisser, Maria Usk, Lisette Metsniit, Marek Demjanov, Tõnu Karpov ja Tambet Juzar (Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus). Festivali etendused toimuvad Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses. Festival ootab jätkuvalt ka põnevaid pakkumisi erinevate töötubade korraldamiseks Valgas. Selleks ja muudes küsimustes kirjutage aadressil naksfestival@gmail.com

19. aprillil 2023 ilmus teine Eesti Teatri Agentuuri ja ASSITEJ Eesti Keskuse noore vaataja teatri infokiri, mis toob lugejateni ülevaate noorele vaatajale suunatud uuslavastustest, eesootavatest üritustest ja värsketest haridusprogrammidest. Seekordne uudiskiri keskendub vahemikule aprill kuni juuli 2023.

Infokirja saab lugeda siit.

Järgmine noore vaataja teatri infokiri ilmub augusti keskpaigas. Infokirja listiga liitumine on avatud siin: https://bit.ly/3IaFc40

Pildil stseen Andres Noormetsa lavastusest “Sabaga täht”. Foto: Endla Teater

Sel kevadel, maikuus korraldab ASSITEJ Eesti Keskus üldhariduskoolide õpetajatele teatrianalüüsi alase tasuta 2-päevase täiendkoolituse “Teatrisäde kooli – kuidas rääkida õpilastega teatrist?”

Koolitus annab Eesti üldhariduskoolide emakeeleõpetajatele, klassiõpetajatele, huvijuhtidele ja teistele huvilistele esmased oskused, kuidas koos õpilastega pärast etenduse külastust nähtut analüüsida. Noorele vaatajale suunatud teatri puhul on otsustava tähtsusega kogemuse hilisem ühine mõtestamine ja konteksti taju. Selleks on oluline, et õpetaja orienteeruks teatrialases terminoloogias, oskaks eristada lavastuse komponente ning oleks teadlik lavastusprotsessist. Lisaks saab koolituselt tuge ja nõu, kuidas kooligrupile külastamiseks sobivat ja arendavat etendust valida. Koostöös ASSITEJ Eesti Keskusega algatas Eesti Teatri Agentuur noore vaataja teatri infokirja väljaandmise, mis on kahtlemata suur arenguhüpe ja pakub õpetajatele temaatilist lisainformatsiooni. Infokirjaga saab liituda Eesti Teatri Agentuuri kodulehel teater.ee (noore vaataja teatri alamlehel).

Koolitus “Teatrisäde kooli!” koosneb kahest seminaripäevast. Esimene neist toimub erinevates maakonnakeskustes – Tallinnas, Tartus, Valgas, Pärnus, Narvas ja Hiiumaal Paladel. Vastavas linnas toimuvale koolitusele on oodatud eelkõige selle piirkonna õpetajad, kuid ajakava sobivusel on need avatud registreerumiseks üle Eesti. Registreerida saab end koolitusele SIIN.

Seminar-töötubasid viivad läbi kaks pika-ajalise teatripedagoogilise kogemusega koolitajat – Jaanika Juhanson ja Katrin Nielsen.

Päeva esimeses pooles annab teatripedagoog ja lavastaja Jaanika Juhanson praktiliste harjutustega põimitud ülevaate etenduse analüüsi võimalustest koolitunni raames. Lisaks analüüsile saadakse ülevaade teatriametitest ja lavastusprotsessist ning tutvutakse Eesti etenduskunstide maastikuga. Loeng-seminariga kaasub osalejatel eelnev võimalus vaadata ASSITEJ Eesti NAKS-festivali etenduste salvestusi, mis on aluseks seminaris toimuvale arutelule. Seminariga kaasnevad ka osalejatele jagatavad õppematerjalid, veebipõhine õpiobjekt etenduskunstide aluste mõistmiseks ja hilisemad individuaalsed kinnistavad harjutused.

Päeva teises pooles annab teatripedagoog ja rakendusteatri praktik Katrin Nielsen praktilise ülevaate rakendusteatri meetoditest ja nende seosest noore vaataja teatriga. Ühtlasi julgustatakse õpetajaid draamameetodeid kasutama ka erinevate koolitundide raames.

Päev lõpeb ühiste kokkuvõtete ja osalejate eneserefleksiooniga.

Neile, kes õppepäevadele erinevates linnades kohale ei saa tulla, toimub koolituspäeva esimesest poolest – Jaanika Juhansoni läbiviidud etenduse analüüsi töötoast – ka veebiversioon.

Koolituse teine, temaatiliste ettekannetega päev toimub Tallinnas, Rahvaülikooli ruumides 9.juunil 2023.a. Sellel päeval on võimalik osaleda ka veebiülekande teel.

Seminari kavas (9. juunil) on viis ettekannet – Eesti Teatri Agentuuri juhataja ja mitmetest Salme Reegi nim laste- ja noorteteatri žüriides osalenud Kirsten Simmo teeb ülevaate Eesti noore vaataja teatri hetkeseisust ning ka sobivast dramaturgiast. Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuht Kristiina Oomer tutvustab Eesti kooliteatrite maastikku ning toimimis- ja koolitusvõimalusi, et julgustada ja toetada ka uute kooliteatrigruppide teket. Lavastuskunstnik Marge Martin lahkab oma ettekandes etenduse visuaalsete elementide analüüsivõimalusi. Tantsuteoreetik ja -õppejõud Kai Valtna arutleb, kuidas rääkida õpilastega tantsuteatrist jm kaasaegsetest etenduskunsti vormidest. Grete Gross ja Lizeth Wolk tutvustavad kaasaegse tsirkuse toimimist ja võimalusi. Päeva hoiab koos moderaator Jaanika Juhanson.

Programm on pilootprogramm võimalikule põhjalikumale õppeprogrammile, mis pakub teatrianalüüsi alast tuge ja koolitusvõimalust üldhariduskoolide õpetajatele.

Koolituse korraldamist toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital.

Koolitused toimuvad:

5.mail Nooruse Maja (Pärnu, Roheline 1B) kell 10.00-17.00

11.mail Narva Vaba Lava (Narva, Linda 2) kell 10.00-17.00

12.mail Eesti Teatriliit (Tallinn, Uus 5) kell 10.00-17.00

17.mail veebis (Zoom) kell 17.00-20.00

19.mail Valga Põhikool (Valga, Kungla 16) kell 11.00-18.00

24.mail Palade Põhikool (Hiiumaa, Palade küla) kell 10.00-17.00

26.mail Tartu Mart Reiniku kool (Tartu, Vanemuise 48) kell 10.00-17.00

Lõpuseminar toimub:

9.juunil Tallinna Rahvaülikool (Tallinn, Vene 6) kell 11.00-18.00

Jaanika Juhanson on lavastaja ja teatripedagoog. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis teatriteaduse eriala ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja eriala. Ta on lavastanud mitmetes Eesti teatrites – Rakvere Teatris, Pärnu Endla teatris, Viljandi Ugala teatris, Eesti Noorsooteatris, Kanuti Gildi SAALis, teatris Must Kast, Kellerteatris ja erinevates projektikoosseisudes. Ta oli aastaid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias etenduskunstide õppejõud, kelle õppeainete hulka kuulusid nii etenduskunstide ajalugu, kaasav teater, koosloomemeetod, kui ka erinevad lavastaja eriala õppeained. Ta on juhtinud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonda ning olnud teatrikunsti õppekava programmijuht. Tal on pika-ajaline kogemus nii harrastuslavastajate õpetamisel, kui ka ise harrastajate juhendamisel. 2013.aastal asutas ta Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures pimedate ja vaegnägijate harrastusteatri Terateater. Ta on Eesti Teatriliidu, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu ning ASSITEJ Eesti keskuse liige.

Katrin Nielsen on draamaõpetaja, rakendusteatri lektor, näitleja ja lavastaja. Tal on kõrgem teatriharidus ja ta töötas 16 aastat näitlejana Pärnu Endla teatris. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias õpetab ta aastast 2001 teatri- ja draamaaineid ning ühtlasi arendab Eestis rakendusteatri valdkonda – korraldab rahvusvahelisi konverentse, koolitusi ja tõlgib erialakirjandust.  ASSITEJ Eesti Keskuse kauaaegse juhina on ta korraldanud ja juhtinud rahvusvahelisi teatrifestivale, konverentse, seminare, töötubasid. Viimastel aastatel on ta koolitanud nii noori kui noortega töötajaid – õpetajaid, noorsootöötajaid, huvijuhte, harrastuslavastajaid jt draamaõppe vorme ja tehnikaid tundma ning kasutama. Ta on viinud läbi draamatöötube ja koolitusi ka rahvusvahelistes projektides Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal  ja Soomes. Ta on Eesti Teatriliidu, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige, ASSITEJ Eesti keskuse liige, Eesti Teatri- ja Draamahariduse Seltsi asutaja ja juhatuse liige.

Väikese printsi auhinna pälvis Taavi Tõnisson

foto: Daniil Zandberg

Rahvusvahelise noore vaataja teatri päeva raames kuulutati välja Väikese printsi tunnustusauhinna laureaat. Auhind anti pidulikult üle 21. märtsil pärast „Apelsinitüdruku“ etendust lavastajale ja näitlejale Taavi Tõnissonile Eesti Noorsooteatris. Väike prints väärtustab teatritegijate tähelepanelikku, hoolivat, loominguliselt julget ja ausat suhet noorde vaatajasse.

Taavi Tõnisson on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja erialal 2003. aastal ja Venemaa riikliku teatrikunstide instituudi nukulavastaja erialal 2016. aastal.

Auhinna pälvis Taavi Tõnisson pikaajalise silmapaistva töö eest nii oma koduteatris kui väljaspool. Hinnati just pikaaegset stabiilsust ja “silmale nähtamatu teatriime” erakordset kontsentratsiooni tema loomingus. Tegu on väga hea näitleja ja tundliku lavastajaga, kes on pühendunud ihu ja hingega noore vaataja teatrile ning eriti nukuteatrile.

Tõnisson on töötanud Noorsooteatris alates 2004. aastast, olnud 2013-2017 ka kunstiline juht. Selle aja jooksul on ta teinud näitlejana ligi 50 rolli, lisaks veel 13 kõrgel tasemel lavastust. Eelmist, 2022. aastat jäävad tähistama tema mastaapsed lavastused „Röövlitütar Ronja“ Noorsooteatris ja „Robin Hood“ Rakvere teatris, samuti meeldejääv peaosa Noorsooteatri visuaalteatrilavastuses „Sinel“ (lavastaja Daniil Zandberg). 2023. aasta algas võimsa lavastusega „Plekktrumm“, mida on juba nimetatud aasta üheks suuremaks teatrisündmuseks.

Taavi Tõnissoni on nomineeritud korduvalt Salme Reegi preemiale. Ta on Ants Lauteri nimelise preemia (2012) ja Kristallkingakese auhinna (2005) laureaat. Sel aastal pärjati ta Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse Hea Teatri Auhinnaga.

 foto: erakogu

Väikese printsi preemia on rahaline, auhinnaga kaasneb ka Väikese printsi skulptuur, mille autor on seekord Tallinna Rahumäe Põhikooli 7. klassi õpilane Tristan Kompus. Auhinda antakse välja alates 2022. aastast, eelmisel aastal kuulutati laureaadiks Rein Agur.

Väikese printsi auhinna annab välja Eesti professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ja teatrispetsialiste ühendav organisatsioon ASSITEJ Eesti Keskus. Laureaadi valis üksmeelselt välja viieliikmeline žürii, ASSITEJ Eesti Keskuse juhatus koosseisus Janika Johanna Koppel, Reeli Lonks, Marek Demjanov, Allan Kress ja Kaido Rannik.

 
fotod: Andres Roosileht

Täna, 20. märtsil tähistatakse ülemaailmselt noore vaataja teatri päeva „Vii laps teatrisse juba täna!“. 

Noore vaataja teatri päeva puhul annab Eesti professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ja teatrispetsialiste ühendav organisatsioon ASSITEJ Eesti Keskus välja teist korda tunnustusauhinna Väike prints. Pidulik üleandmine toimub sel aastal erandkorras teisipäeval, 21. märtsil, sest esmaspäev on teatrites puhkepäev. Auhind antakse pidulikult üle ühele teatritegijale pärast etendust. Väike prints 2023 antakse välja noore vaataja teatri alal tegutsejale, kes on oma pikaajalise silmapaistva tööga panustanud oluliselt valdkonna arengusse ja maine tõstmisesse.

Riiklikke keskuseid, professionaalseid koostöövõrgustikke ja üksikliikmeid koondava organisatsiooni ASSITEJ  International’i president Sue Giles (Austraalia) on saatnud ka sel aastal oma pidupäevaläkituse:

Vii laps teatrisse või too teater lapse juurde!

20. märtsil 2023 tunnustame noore vaataja teatri ja etenduskunstide artiste kui elutähtsate kutsealade töötajaid, kes mõjutavad laste elu, kus iganes nad ka ei viibiks ning kellel on sügavad erialased teadmised oma publiku kohta. Noore vaataja teater on oma lähenemisviisilt eriline: ta väärtustab lapsi ja noori kui eriti nõudlikku publikut, kultuuri osalist ja sellesse panustajat, kellel on õigus kunstilisele elamusele ja väljendusvabadusele. Jättes lastele ruumi fantaasiaks, seda tähtsustades, loome vundamendi, mis annab neile jõudu ja enesekindlust.

Organisatsiooni ASSITEJ International üks peamisi eesmärke on ühendada maailma teatritegijaid ning anda noorele vaatajale kõikjal rohkem võimalusi kogeda seda, mida pakub teater ja etenduskunst – emotsioonide väljendamine, kujuteldava kirjeldamine, maailma lahti seletamine. Et see oleks võimalik, peame olema avatud kõikvõimalikele kunstivormidele, mida meie globaalne võrgustik katab, peame tunnustama uudseid lähenemisi, mis on sündinud piirangutest, väljakutsetest ja konkreetsetest oludest.

Mõnikord ei ole võimalik viia last teatrimajja. Mõnikord teatrimaja lihtsalt pole. Mõnikord on see võimatu füüsiliste, majanduslike, geograafiliste või ühiskondlike takistuste tõttu. Ent iga kord kui meie ülemaailmne kogukond neid teemasid arutab, olgu interneti vahendusel või silmast silma kohtudes, näeme järjest rohkem erinevaid võimalusi, mida artistid ja loomeinimesed kasutavad, et noore vaataja teatri tegemine oleks antud tingimustes võimalik. Hämmastavalt palju näiteid on maailmas selle kohta, kuidas teater ja etenduskunstid lähevad laste ja noorte juurde – kooli, lasteaeda, tänavale, kultuurimajja, haiglasse, spordiplatsile, vanglasse, koju, avalikesse kohtadesse, nende endi arvutisse, telefoni, raadiosse.

Kuna me suhtleme üksteisega üle maailma, üritustel ja ka interneti vahendusel, siis oleme kuulnud lugusid ennenägematutest raskustest, vaprusest, sihikindlusest ja sellest, mida kõike meie loominguline kogukond teeb, et jõuda kaugemale, katta vajadust, pääseda rohkemateni.

Teater ja etenduskunstid on olulised: inimeste vaheline kontakt, ideede levitamine, lootuse andmine, rõõmu jagamine. Pole tähtis, kas see sünnib teatris või tagahoovis, üheskoos tabatud ime, jagatud hetk või põnev rituaal võib anda päevale teise jume, või tervele elule, hetkega. Tänu teatrile ja etenduskunstidele märkame meievahelist ühisosa ning silmapiir avardub.

Täna on ülemaailmne noore vaataja teatri ja etenduskunstide päev ning ma kutsun üles kõiki meid, kes me selles valdkonnas töötame – otsigem üles need lapsed ja noored, keda me veel ei tunne, kellega me pole veel kohtunud. Teatrisse või etendusele minek ei ole kõigile kättesaadav või võimalik ja seepärast peame meie, selle valdkonna spetsialistid selle võimaluse looma, kus iganes ja kuidas iganes. Meid on vaja, seda mitmekesisust ja kõiki neid kunstivorme, kuna me loome silla reaalsuse ja kujutluse vahele ning aitame kogu maailma lastel ja noortel kasvada.

Sõnumid Ukraina ja Iraani lastelt

Pärast pandeemiat tundus, et olukord normaliseerus. Ent ikkagi on maailmas väga palju inimesi, eriti lapsi, kes kannatavad jätkuvalt näiteks sõja või rahutuste tõttu. Me peame neid märkama ja nendega arvestama, sest vaatamata keerulistele oludele armastavad ja ihkavad ka nemad väga teatrit ja kunsti.

Toome siinkohal ära mõned sõnumid Ukraina ja Iraani lastelt.

Ukraina lapsed on pärit Tšernihivist, üks viibib hetkel Poolas.

Iraani tüdruku nimi on julgeoleku kaalutlustel muudetud.

Faina Širokorad (Tšernihiv, Ukraina, 9-aastane).

Minu elus on alati olnud teater. Mu ema on näitlejanna. Enne veebruari (24.02.2022 Venemaa täiemahulise sissetungi algus) töötas ta Tšernihivi teatris. Ma kasvasin teatris üles ja veetsin seal palju aega, titest peale. Ma käisin ka muudes teatrites etendusi vaatamas.

Tegelikult on mu lapsepõlv täis ilusaid värvilisi kostüüme, lavakujundusi, põnevaid lugusid. Mul oli isegi väike roll etenduses, kus ma mängisin koos emaga.

Enne sõda käisin ma mitu aastat Tšernihivis teatriringis. Me tegime proove ja valmistasime ette oma esimest suurt lavastust, milleks oli muinasjutt “Külmaeit”. Mul oli peaosa. Ma pidin mängima võõrastütart. Kahjuks ei saanud me seda valmis, sest tuli sõda.

Mulle meeldib teater väga, sest siis ma saan päris elus muinasjutu sisse minna. Kui ma lähen teatriringi, siis ma olen näitleja. Ma võin olla ükskõik kes! Näiteks mõni muinasjutu tegelane.

Minu meelest on teater väga tähtis. Teatris saab nii naerda kui nutta. Etendused teevad mõnikord kurvaks. Mõnikord paneb etendus mõtlema tähtsatele asjadele ja tänu teatrile on võimalik oma unistused ellu viia.

Mariia Drozdova (Tšernihiv, Ukraina, 11-aastane)

Mulle meeldib teater väga. Mulle meeldib etendusi vaadata ja ise esineda. Mulle meeldib, et inimesed saavad kehastuda erinevateks tegelasteks, kasutades selleks emotsioone, žeste, miimikat, näitlemist.

Enne sõda käisin ma oma kodulinnas Tšernihivis mitu aastat teatriringis. Koos teiste lastega me mitte ainult ei esinenud, vaid tegime ka ise rekvisiidid ja mõtlesime välja lavakujunduse. Nii et me tegime põhimõtteliselt kõik ise. Meil oli palju etendusi. Mul oli erinevaid rolle. Lavastuses “Sinilind” mängisin ma koos oma vanema vennaga. See oli väga tore!

Mul pidi olema kaks erinevat rolli (Lohe ja Röövel) selles uues lavastuses, mida me ette valmistasime. Selle nimi oli “Lugu rüütlist, kellel ei olnud hobust”. Ma olin nii põnevil! Kahjuks me ei saanudki sellega kunagi esineda, sest algas sõda. Praegu meil ei ole enam ka iganädalasi teatriringi tunde. Ma tunnen sellest suurt puudust.

Teatri juures meeldib mulle kõige rohkem ümberkehastumine. Näitleja saab oma hääle ja liigutuste abil muutuda kellekski teiseks. Mulle väga meeldib olla näitleja. Mulle meeldib uue lavastuse esietendusel mängida. Mulle meeldib kostüüme valida või neid valmistada.

Ma arvan, et teater on tänapäeval väga vajalik. See tähendab, et me loome uue reaalsuse ja inimesed on selles teises reaalsuses. Mõnikord see aitab lõdvestuda. Ehkki samas paneb teater pigem inimesi mõtlema elu tähtsatele probleemidele.

Nika Rousta (Teheran, Iraan, 14-aastane)

Teismelise jaoks, kes praegustes oludes Iraanis elab ei ole elu ilma teatrita kuigi lõbus. Meie riigis on väga keerulised ajad ja ehkki me oleme kõigest 12-19-aastased, peame me käituma nagu täiskasvanud ja kui me siis seda teeme, käsivad täiskasvanud meil vait olla ja ütlevad, et me oleme sellisteks asjadeks liiga noored.

Ehkki täiskasvanud ütlevad, et me oleme ebaviisakad, aga kui asjad ei lähe nii nagu me tahame, siis me võtame midagi ette ja just see praegu Iraanis toimubki. Me võitleme oma vabaduse eest ja samal ajal püüame olla head õed-vennad, lapsed, sõbrad, inimesed. Kui me saame vaadata mõnda teatrietendust, mis tekitab tunde, et keegi armastab, mõistab ja hindab meid, siis see annab jõudu juurde.

Teismelise jaoks on kino ja teater nagu ravim, see loob tunde, et meist saadakse aru, samas on see hea võimalus reaalsusest põgenemiseks.

Ehkki teatrid on praegu kinni pandud, saab internetist vaadata vanu etendusi ja see on väga tore ja ma leian, et teater on väga oluline kunstiliik ja ta aitab tundeid väljendada.

Igatsen väga taga seda aega, kui ma sain pere ja sõpradega teatris käia. Ma loodan, et olukord läheb paremaks ja kõik muutub jälle normaalseks. Ma saan aru küll, miks artistid praegu ei esine.

Ma loodan, et need, kes teismelistele teatrit teevad, saavad aru, et me pole veel täiskasvanud ega enam lapsed. Me võitleme oma õiguste eest, meil on praegu väga rasked ajad. Lihtsalt püüdke meid mõista ja armastage meid.

Inglise keelest tõlkinud Heidi Rannik.

Kontakt:
Reeli Lonks
Kaido Rannik (+372 56647765)
Marek Demjanov (+372 5058876)
ASSITEJ Eesti Keskuse juhatus
assitejeesti@gmail.com

Lisainfo ja fotod: ASSITEJ International

Noore vaataja teater | jaanuar–aprill 2023
Tutvu infokirjaga SIIN

ASSITEJ Eesti Keskuse uudised:

TEATRISÄDE KOOLI – kuidas rääkida õpilastega teatrist?

ASSITEJ Eesti Keskus korraldab sel kevadel projekti “Teatrisäde kooli – kuidas rääkida õpilastega teatrist?”, mille raames toimuvad ühepäevased seminar-töötoad kuues Eesti maakonnakeskuses, kuhu on oodatud vastava piirkonna üldhariduskoolide õpetajad (eelkõige emakeele- ja klassiõpetajad ning huvijuhid, kuid ka teised huvilised). Töötoad toimuvad Tallinnas, Tartus, Valgas, Pärnus, Kärdlas ja Narvas.

Seminar-töötubasid viivad läbi kaks koolitajat: pikaajalise teatripedagoogilise kogemusega lavastaja Jaanika Juhanson ning teatripedagoog ja rakendusteatri praktik Katrin Nielsen. Programmi võtab kokku erinevate temaatiliste ettekannetega seminaripäev Tallinnas, Tallinna Rahvaülikooli ruumides 9. juunil.
Programm annab Eesti üldhariduskoolide emakeeleõpetajatele, klassiõpetajatele ja huvijuhtidele esmased oskused, kuidas koos õpilastega pärast etenduse külastust nähtut analüüsida. Samuti annab programm õpetajale nõuandeid, kuidas kooligrupile külastamiseks sobivat ja arendavat etendust valida.

20. märtsil tähistatakse ülemaailmset noore vaataja teatri päeva, mille raames annab ASSITEJ Eesti Keskus välja Väikese Printsi tunnustusauhinna.

NAKS festival 2023 Valgas

Järgmine NAKS festival toimub 2.–4. novembril, seekord natuke pisemana ja veidi kaugemal, kahe riigi piirilinnas, Valgas. Kogu festivali ja lastekultuuri seminari fookuses on elu äärealadel ja kiusamine laiemas plaanis.
Festivali lõplik programm on veel koostamisel, aga oma osalemist on kinnitanud Mine Nilay Yalcin etendusega “Blikk” Norrast, Eesti Noorsooteater lavastusega “Kõik ägedad asjad”, Piip ja Tuut Teater muusikalise lavastusega “Tallinna karud” ja Kellerteater põnevikuga “Canterville’i kummitus”.
Taaskord tulevad ettelugemisele ka värskelt tõlgitud näidendid noorele vaatajale: Rebecca Örtmani “Kivi sinu kõhus” (Rootsi) ja Nathalie Papini “Eikellegimaa” (Prantsuse; koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis). Näidendite avalikud lugemised lavastab Maria Usk Valga noortega.
Lastekultuuri seminaril käsitleme teemasid, nagu kuidas me kiusamise ära tunneme, kus me kiusamist kohtame, miks toimub kiusamine, mis toimub kiusajaga ja kiusatavaga, kuidas kiusamist lõpetada, kuidas sellest üle saada, kuidas mitte muutuda kiusatavast kiusajaks, kas ja kuidas kiusajat karistada, milline vabandus on vastuvõetav ja piisav. Seekord on lastekultuuri seminar noorteprogrammi osa, st kohalikud noored saavad kätt proovida seminari ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Festivali ettevalmistav meeskond on Annika Land-Reisser, Maria Usk, Lisette Metsniit, Marek Demjanov, Tõnu Karpov ja Tambet Juzar (Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus). Festivali etendused toimuvad Valga Kultuuri- ja Huvialakeskused.
Festival ootab jätkuvalt ka põnevaid pakkumisi erinevate töötubade korraldamiseks Valgas. Selleks ja muudes küsimustes kirjutage aadressil naksfestival@gmail.com

Vaata videot NAKS 2022 sündmustest Paides ja Türil SIIT.
Loe arvustusi ja kuula intervjuusid festivali tegijatega SIIT.

NAKS ’22 numbrites:
-18 teatrit ja lavastust
-24 etendust Paides ja Türil
-18 töötuba koolides ja lasteaedades Järvamaal (7-lt tegijalt)
-üks näidendilugemine
-üks lastekultuuri seminar
-6 mängupaika
-üle 200 festivaliga seotud inimese
-30 väliskülalist
-1580 teatrikülastust
-420 osalejat töötubades

NAKS 2022 toimus 2. – 5. novembril Paide Muusika- ja Teatrimajas, Wittensteini tegevusmuuseumis, Türi Kultuurikeskuses, Paide Gümnaasiumis, Paide Hammerbecki Põhikoolis ja Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis.
Meeskonda kuulusid: Marek Demjanov, Reeli Lonks, Maria Usk, Eleriin Miilman, Lisette Metsniit, Eva Poll, Kaido Rannik, Carmen Seljamaa, Mihkel Viinalass, Sulev Liiva ja Inga Vares.

FOTOD etendustest ja festivalimelust asuvad SIIN (autor Priit Jõesaar) ja SIIN (autor Mart Laul).
Järele saab vaadata lastekultuuri SEMINARI ja NÄIDENDILUGEMIST

Kohtumiseni novembrikuu esimesel nädalal 2023 Valgas ja 2024 Tartus!