Aitäh kõigile NAKS 2018 festivalil osalemast! Lähemalt saate lugeda siit, Keiu Virro kokkuvõttest:

“Lootuses, et ehk võivad siit inspiratsiooni saada õpetajad ja lapsevanemad, kes ise nende lavastusteni veel jõudnud pole, toon esile need, mis mind enim intrigeerisid ja mis ka noortelt positiivset tagasisidet said.”

 Keiu Virro: “Suurepärane teater noortele vaatajatele pole võimatu missioon“, Eesti Päevaleht 07.11.2018 ● Rahvusvaheline teatrifestival NAKS 2018

foto: Silver Taavet Kollom

____________________________________________________________________________________________________________________________

ASSITEJ Next Generation programm ootab osalejaid 

Kuni oktoobrikuu lõpuni on kõigile alla 36. aastastele teatrikunstnikele avatud kandideerimine osalemaks Next Generation programmis ASSITEJ ülemaailmse Artistic Gathering festivali raames Norras, Kristiansandis2.-7. septembril 2019. Kandideerima on oodatud lavastajad, näitlejad, lava-, valgus-, video- ja helikunstnikud, produtsendid, dramaturgid, draamaõpetajad jt, kes on huvitatud teatrist noorele vaatajale.
10-aastane residentuuriprogramm Next Generation toob igal aastal kokku 25 teatrikunstnikku üle maailma. Koos vaadatakse Artistic Gathering’ile valitud etendusi, osaletakse töötubades ja meistriklassides ning seminaridel ja vestlusringides.
Korraldaja ASSITEJ Norra tagab osalejatele:
– majutuse Kristiansandis 7 ööks
– teatripiletid, seminarid, töötoad
– kolm toidukorda päevas
Osalejate enda kanda on transpordikulud, kuid võimalik on taotleda toetust kuni 500 USD väärtuses ASSITEJ International’ilt.
Toetusvõimaluste kohta võib küsida lisainfot ka ASSITEJ Eesti Keskuselt.
Registreerimine SIIN.
Lisainfo:
ASSITEJ Eesti Keskus
assitejeesti@gmail.com
www.assitej.ee

________________________________________________________________________________________________________________________

18.-26. augustini viibisid ASSITEJ Eesti Keskuse juhatuse liikmed Reeli Lonks, Allan Kress ja Kaido Rannik Hiinas Pekingis ASSITEJ International ja ASSITEJ China korraldatud Artistic Gathering festivalil.

Festival ise kestis 6 päeva. Osaletud sai kahes töötoas: austraallase James Lawsoni mininäidendite ja türklanna Ceren Orani soundpaintingu töötoas. Eriti sütitav oli just viimane. Tegu on juba 70.-80. Saksamaal välja töötatud improvisatsioonimeetodiga, mis on mõeldud nii professionaalsetele muusikutele, lauljatele, tantsijatele ja näitlejatele kui ka lastele. Vaja on vaid meelde jätta mõned dirigendi poolt etteantud märgid ning täit tähelepanu ja kohalolekut. Meetod sobib improvisatsiooniliste kontsertide-etenduste andmiseks, samas on ta kasulik tööriist ka draamalavastuste prooviperioodil.

Lavastustest eredaima mulje jättis Horvaatia Kazaliste Virovitica Theatre ja Puppet Theatre Zadar koostöölavastus Anton Tšehhovi jutustuse põhjal „Kaštanka“. Lihtne, kuid viimse detailini läbimõeldud lavakujundus, neli näitlejat ja võrratu nukumäng. Veel tuleks mainida Lõuna-Aafrika Vabariigi Magnet Theatre „A-HA“ lavastust. Jällegi väga lihtne, neli näitlejat mängimas omavahel ja lõpuks ka koos lastega igat värvi lõngakerade ja nöörijuppidega. Vaja on vaid head ideed ja hea kohaloluga näitlejaid.

Toimus ka väljasõit Pekingi kunstipiirkonda Beijing Art’s District 798 (meenutas Telliskivi Loomelinnaku sarnast, aga oli hiinlastele omaselt u 10 korda suurem). Goethe Instituudi ja Taani Kultuuri Instituudi ühisel vastuvõtul saime vaadata Taani-Valgevene ühist tantsulavastust inimeste omavahelistest erimeelsustest. Taanlastele omaselt oli noortele mõeldud lavastust võetud väga tõsiselt ja mindud süvitsi. Samas tutvustati ka Hiinas tegutsevaid erateatreid (kes kahjuks ASSITEJ China alla ei kuulu – see on ainult riigi suurte teatrite monopol). Erateatreid tsenseeritakse rangemalt, neil pole otseselt toetusi ja nad peavad majanduslikult sisuliselt kommertsprojektidena tegutsema.

Mis puutub üldisesse Hiina noore vaataja teatrisse, siis lavastused on ülimalt suurejoonelised, väga uhkete lavakujundustega, tavaliselt väga valju muusikaga, näitlejad mängivad n-ö „lastepäraselt“. Hämmastas avamistseremooniale järgnenud „Merineitsi“ muusikali lavatehniline tase. Mitmed Euroopa suurte teatrite juhid mainisid pärast eravestluses, et sellistest lava- ja videotehnilistest võimalustest võivad nad ainult unistada. Artistic Gatheringi korraldusõiguse andmine Hiinale oligi üks esimesi katseid näidata hiinlastele teistsugust, mõneti loovamat ja rikkamat teatrit. Kokku nägime festivalil 11 lavastust.

Täname häid toetajaid, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Kultuurkapital ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital!

Kaido Rannik

Pekingis toimunud Artistic Gathering raames lõid ASSITEJ keskused manifesti, kus seitse eesmärki/võtmesõna näitavad suunda laste- ja noorteteatritegijatele muutuvas maailmas tundmatule vastu minnes, nendeks on: austus, ligipääsetavus, kaasamine, innovatsioon, uurimine, vabadus, propageerimine.

________________________________________________________________________________________________________________________

Avanenud on Open Call Põhja-Balti eriprogrammi ülemaailmsel ASSITEJ Artistic Gathering festivalil, mis toimub 2.-7. septembril 2019 Kristiansandis, Norras.

Oodatud on etendused ja töötoad. Ootame etenduse või töötoa kirjeldust koos tehnilise kaardiga ning videolingiga hiljemalt 20. septembriks aadressile assitejeesti@gmail.com

Aktiivset osavõttu soovides

ASSITEJ Eesti
Kontakt:
+372 56629410
assitejeesti@gmail.com

ASSITEJ International

OPEN CALL
– Nordic-Baltic fringe AAG 2019 –

ASSITEJ Norway and its international SAND festival in Kristiansand has been chosen to host the ASSITEJ Artistic Gathering (AAG) 2-7 of September 2019. This is one of the world`s most important gatherings of professionals involved in producing, presenting and/or studying Theatre for Young Audiences (TYA). The theme of the gathering is “TOWARDS THE UNKOWN – confronting the present”.

What is the status of the performing arts for young audiences around the world today? We think much depends on how we see the child, and how we define childhood. Simple questions with conflicting answers, depending on where you come from and what standpoint you`ve got. How are our different views on childhood reflected in the performing arts today? For one week, the city of Kristiansand will be filled with art experiences, meetings and debates, investigating this theme.
The Nordic-Baltic ASSITEJ network wants to use this great opportunity to showcase and debate the region`s performing arts and will therefore be co-hosting a Nordic-Baltic fringe – a festival within the festival – where we will present the works of our members! The fringe will have the same theme as the main festival and is at the same time aiming at developing and strengthening Nordic and Baltic relations and cooperation.

We hope to see you ALL in Kristiansand next year!

_______________________________________________________________________________________________________________________

31.05.2018

Põhjamaade kevadised festivalid

Kevadel osales ASSITEJ Eesti esindaja, juhatuse liige Reeli Lonks, kahel ASSITEJ keskuse korraldatud lastele ja noortele suunatud teatrifestivalil Põhjamaades.

ASSITEJ Islandi laste- ja noorteteatrifestival UNGI, mis toimub iga kahe aasta tagant, toimus 19. – 22. aprillil saare pealinnas Reykjavikis. 19. aprillil tähistavad islandlased esimest suvepäeva (First Day of the Summer), mis on riiklikult vaba päev, ja sellega ka UNGI festival algas. Festivali avamisel astusid ülesse konnad Rootsist ehk kaasaegsed tantsukunstnikud. Etendused toimusid Tjarnarbio nimelises teatrimajas, kes produtseerib kaasaegset teatri- ja tantsukunsti, ning Islandi Rahvusteatris (Þjóðleikhúsið), kes valis festivalile kolm etendust enda majast. Ülejäänud etendused, rahvusvahelised või koostöölavastused eri riikide kunstnike vahel, olid valitud ASSITEJ Islandi juhatuse poolt.

Oli Islandi-Iiri koostööna valminud õhutantsijate teatrietendus (aerial dance theatre) „Strange Feathers”, mille loojad, islandi ja iiri koreograafid tutvusid aastaid tagasi just ASSITEJ korraldatud festivalil Indias Next Generation programmi all. Tänaseks on see välja jõudnud viljaka koostööni ja peenetundelise lavastuseni, millega tuuritatakse Euroopas ja väljapoolgi ringi. Etendus on mõeldud lastele alates 18 kuust ja nende vanematele, mängitakse tantsu ja liikumisega, n-ö õhutantsu, akrobaatika ja live-muusikaga, jutustades lindude lugu ning luues muinasjutulist atmosfääri. Tantsijate professionaalsus ja mängulisus võlus nii väikeseid kui ka suuri teatrivaatajaid. Akrobaatika koos žonglöörimisega oli laval ka järgmises etenduses, sobilik alates 7 eluaastast ja lapsevanemetele, kuid kindlasti oli publikus ka palju väiksemaid. Publikut oli peredega kohale tulnud terve saalitäis. Kaasaegne tsirkuseduo Lazuz Iisraelist (kes elavad küll Rootsis ja Prantsusmaal) oli kaasahaarav ja jõuline. Minimalistlik tsirkuseshow kahe artistiga andis tsirkusekunstist uudse nägemuse. Kolmandaks meeldejäävaks elamuseks oli Islandi-Suurbritannia teatritegijate koostööna valminud lavastus „A Eigin Fotum” (Own Two Feet) Bunraku stiilis nukumänguga ning objektiteatri elementidega, mis jutustas loo väikese tüdruku suvisest elust, olust ja töötegemisest maal lehmade ja põrsaste seltsis, oma pereliikmetest eemal (laval nägime sooja suhet isaga). Laval oli neli näitlejat, kes vaheldumisi tegelesid nukuga/peategelasega ning kaks muusikut, mängides live’is folklugusid. Kokkumäng oli siiras ja aus, südamlik ja naljakas, puudutades hingekeeli. Rõõm on öelda, et just see etendus kandideeris ka ASSITEJ Eesti sügisesele festivalile – 31.okt-2.nov Tallinnas – ning osutus žürii poolt valituks. Niisiis saame Bunraku nukku ja islandlasi kohata juba õige pea ka Eestis meie oma festivalil, mis saab üle pika aja olema rahvusvaheline.

UNGI festivalilt jäi veel meelde hispaania näitlejatar, kes viis islandi koolilastega läbi põneva eksperimendi, mida ta on varasemalt teinud ka teistes riikides. Maria lasi endale viie päeva jooksul õpetada lastel islandi keelt, mida ta ise ei valda. Kohtumisi oli päevas tunnike või vahel rohkem ning reegel oli, et inglise keelt kasutada ei tohti. Tuli hakata üksteisest kuidagimoogi aru saama ja keelt õpetama. Laupäeval toimus väikene avalik ettekandmine, Maria etendus islandi keeles, kõik, mis ta nädala sees oli koolilastelt õppinud. Tulemus oli ehe ja huvitav, Maria suutis sõnu ritta seada ning tähendust edasi anda koos abivahenditega, rekvisiitidega, millega ta improviseeris. Õpilaste jaoks oli see midagi uut ning teistsugust, kohtuda niivõrd vahetult teisest keele ja kultuuriruumist pärit inimesega oma klassiruumis, kes palub õpetada kohalikku keelt. Oli tarmukaid lapsi, kes hakkasid soovitama Google Translate’i, aga oli ka neid, kes loovalt lähenedes püüdsid Mariat aidata. Selline kogemus viis nad üksteisele väga lähedale, muutes sallivamaks ja heatahtlikumaks.

Nautida sai ka islandi muusiku Soley lamamiskontserti, mis oli mõnus vahepala (20min+20min) laupäevasesse saginasse.

ASSITEJ Island on sama pisikene, nagu meie Eestis oleme. Meil on üksteiselt palju festivali korraldamise juures õppida ja nõu pidada. Inimesi elab seal terves riigis aga vähem kui meil Tallinnas. Seda raskem on neil teatrit ja tantsu pealinnast väljapoole viia. Põhimõtteliselt tegeleme me samade küsimuste ja teemadega – hea, kui on mõttekaaslaseid ka kaugemal, kellega koos oma asja distantsilt juurelda.

Aitäh Põhjamaade Ministrite Nõukogule (Nordic Culture Point Mobility Funding) toetuse eest!

Iga kahe aasta tagant toimub ka Rootsis laste- ja noorteteatrifestival ASSITEJ Rootsi kaaskorraldusel – BIBU (Swedish Performing Arts Biennial for Children and Youth) rahvusvaheline festival Helsingborgis toimus sel korral 16. – 19. mail. Programmis oli etendusi rootsi keeles, inglise keeles, kaasaegseid tantsu- ja füüsilise teatri lavastusi, muusikal koos amatöörnäitlejatega jpm. Külalislavastused olid Hollandist, Belgiast ja Saksamaalt.

Väliskülalisi oli ASSITEJ Rootsi ja Scensverige ehk Rootsi ITI (International Theatre Insitute) poolt kohale kutsutud ka parajalt suur, aga siiski hoomatav hulk eri riikidest ja kontinentidelt: lisaks Eestile Norrast, Venemaalt, Moldovast, Ukrainast, Türgist, Belgiast, Pakistanist, Lõuna-Koreast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Botswanast, Zimbabwest ja Zambiast ning Lätist (kes küll kahjuks pidid viimasel hetkel loobuma). Väga kirev ja mitmekesine seltskond ning nii andis festival meie jaoks tugevalt rahvusvahelise mõõtme, kuigi vaatasime palju rootsikeelseid etendusi. Iga päeva pärastlõunal kogunesime kokku, et nähtu ja kuuldu üle aru pidada ning mõtteid vahetada – Fika (with Bibu), nagu rootslased selle olemise kohta ütlevad, mis tähendabki nende keeles ja kultuuris kokkusaamist, kohvi joomist ja koogi söömist ning samaaegset diskussioonimomenti.

Helsingborg on säärase festivali jaoks ideaalne paik, et mahutada 24 lavastust üle 10 saali vahel ära erinevates teatri- ja kultuurimajades, nii et publikul on kõik siiski vaid jalutuskäigu kaugusel. Iga lavastusega mängiti sealjuures vähemalt kaks etendust, osadega neli või kuni seitse etendust. Mõningatel etendustel nägime me lapsi ja noori, mis oli tore, kuid mitmel korral olid publikus ka vaid täiskasvanud, väliskülalised, teised trupid ning festivalikorraldajad.

Peale etenduste sai kuulata ka arutelusid, nt osalesime Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit teatritegija loengus, kus ta avas teatritegemise võlusid-valusid sealsetes kogukondades, ennekõike sotsiaalsetel eesmärkidel (nt teadlikkuse kasvatamiseks suguhaiguste teemadel). Teater aitab neil tegeleda väga keerukate probleemidega ühiskonnas, neile tähelepanu suunata laste ja noorte mängu kaudu. Seda siinpool maakera sellisel määral justkui ei tehta või kardetakse.

Siiski BIBU festivalilt jäid ka mulle eredalt meelde need lavastused, kus käsitleti päevakorral olevaid ühiskondlikke teemasid, olles samal ajal kunstiliselt kõrged lavastused.

Offline” (Gothenburg English Studio Theatre) oli ainuke inglisekeelne lavastus, kus kahe näitleja meisterlik mäng publikuga ning intensiivne kohalolu rääkis loo ksenofoobiast, sotsiaalmeediast, identiteediküsimustest ja märkamisest. Etendus oli üles ehitatud põneva trillerina n-ö klassiruumis, kus kogu publik oli väiksemal või suuremal määral kaasatud uurimisprotsessi kadunud õpilase leidmiseks (pea kõik said jääda oma kohtadele, osadel tuli vaid küsimustele vahepeal vastata). Festivalil oli publik küll teatrisaalis (auditooriumilaadses ruumis), kuid muidu mängib trupp seda koolides üle Rootsi otse klassiruumis alates 13. aastastele noortele (ja inglise keeles). Festivalil olid publikus 16.-17. aastased teismelised. Lugu ja mäng oli haarav, lõpplahendus ootamatu ning järsk, elamus väga ehe. See oli ka ainuke etendus, kus pärast toimus kohapeal vestlusring noortega, millest sain samuti osa võtta. Näis, et õpilastele läks see teema korda ning mõistagi olid nad lummatud näitlejate väga ehedast mängust ja professionaalsest näitlejatööst.

Meeleolukas ja inspireeriv oli ka festivali ainuke täispikk muusikal „East Side Stories”, kus kogu suure kamba peale oli laval vaid 6 professionaalset näitlejat, ülejäänud olid amatöörid, nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud, immigrandid Rootsis (araablased, venelased, türklased jt muulased). Teemaks oligi muulaste elamis- ja töölubade saamine, katsumused, hirmud ja rõõmud tänapäeva globaalses maailmas. Esitatud oli see laulu ja vägeva koreograafia saatel. Muuseas amatööridest noored tõesti tantsisid ja laulsid professionaalselt ning neid oli meeldiv jälgida. Lavastus pandi kokku kõigest kahe kuuga, kuid osad noortest käivad draama- ja tantsustuudiotes. Grupi sünergia ning laval valitsev võimas energia oli see, mis vaatajatele meelde jäi ning hinge puges.

Olid mõned kaasaegsed tantsulavastused, mis kütaksid kindlasti teismeliste seas kirgi, kuigi tegelikult ei kujuta ma neid ette mängimas noortele, st lastele. Tõenäoliselt on neis olemas see popmuusika osa, mis kõnetab ja paneb kaasa haarama, kuid kas rootsi õpetajad julgevad tuua oma õpilasi provokatiivsemaid sootundlikke lavastusi vaatama ning mida noored neist ise arvavad, ei oska ma öelda, kuna neil etendustel ka taaskord lapspublikut ja vestlusringe ei olnud. „Thighs” („Lar”) ehk „Reied” oli kahe tüdruku, natukene ebaküps ja ebakindel tantsulavastus. „Sissy Bomb” oli aga kahe noore poisi lugu ja väljendus neist endist, mis mulle isiklikult meeldis, ausus ning tantsijate tundlikkus laval puudutas, lõi eheda atmosfääri. Nii teostus kui lavakujundus oli professionaalne, muinasjutuline vaibaga printsessituba ümbritsetud väheste pinkidega ning pealt looriga kaetud, kus kaks olevust piiritletult looma hakkasid. Piir publiku ja tantsijate vahel lõpuks justkui kadus, sündis maagia just selles aegruumis.

Veel sai näha head tööd paberiga ja koomilist miimikat („Papper”), jõulist liikumist nelja belglase poolt etenduses „On the Road” („De Passant”, mis hetkel palju maailmas ringi sõidab), tundlikku grupidünaamikat ja suhtlust lastega („Signalisterna”) ning uskumatult kirevat lavakujundust ja tragikoomilist mängu hollandlastelt lavastuses „The War” („Oorlog”, mida on ka palju tänaseks Euroopas mängitud ning igas riigis tehakse seda kohalikus keeles – au tegijatele).

Kõigis mainitud lavastustes, väljaarvatud muusikalis, ei olnud rohkem kui neli näitlejat laval – väikeste truppidega meisterlikud tööd.

BIBU oli parajalt suur ja mõnusalt väike, professionaalselt korraldatud ning väga inspireeriv! Kandideerige järgmistele festivalidele ja hoidke neil silm peal!

Suur aitäh kutse ja toetuse eest ASSITEJ Rootsile, Rootsi Instituudile ja Scensverige ehk Rootsi ITI-le (International Theatre Insitute)!

___________________________________________________________________________________________________________________________

20.03.2018

Täna tähistatakse ülemaailmset laste- ja noorteteatripäeva

Ülemaailmse laste- ja noorteteatripäeva sõnum

Yvette Hardie

Vii laps täna teatrisse! Või: vii teater lapseni? Kas need üleskutsed on võrdselt sisukad? Sel aastal kirjutavad rahvusvahelise lasteteatripäeva puhul oma sõnumi kaks inimest – üks USAst ja üks Süüriast – kes täiesti erinevatest ümbritsevatest oludest lähtudes esindavad neid kaht vaatepunkti.

„Too laps teatrisse“ on olnud meie sõjahüüd 2012. aastast, kui oleme igal 20. märtsil tähistanud rahvusvahelist laste- ja noorteteatripäeva: selleks, et taaskinnitada oma pühendumist iga lapse õigusele saada osa just nendele loodud kunstilistest elamustest. Sel aastal soovin ma öelda, et sama üleskutse teistpidi sõnastatult on sageli rohkem õigustatud ja võrdselt tähtis.

Kui mõelda miljonitele lastele, kes ei ela teatrimajade läheduses (eriti selliste, mis on kujundatud lastele ja loodud nende vajadustest lähtudes) ja kui tõesti uskuda kunstidesse kui inimese põhiõigustesse, peame me kunstnikena laiendama oma arusaama selle kohta, mida me teatriks nimetame. Teatriajalooliselt ei ole see mõte muidugi uus, kuid rääkides teatrist noorele vaatajale, on meie väärtussüsteemid ja kvaliteedihinnangud tugevalt läbi imbunud harjumusest eristada teatrimajja loodud ja sealt väljaspool tegutsevat teatrit.

Jämedakoeline maagia, mis tolmuse mänguväljaku, väikeasula keskuse, klassiruumi või põgenikelaagri tundmatuseni muudab, on see, mida neis paikades sageli kõige rohkem vaja on – mitte ainult sellepärast, et on praktiline ja majanduslikult kasulik kohtuda lastega nende igapäevaolukorras, vaid ka sellepärast – ja isegi eelkõige sellepärast, et see on maagia.

Teater on alati muundumine. Teatri võimekus muuta igapäevane või ka kriisihõnguline ruum kohaks, kus kujutlusvõimet käivitades avanevad uued ootamatud võimalikkused, on unikaalne. See loob hetki, mille kestel lapsed saavad tunnetada võimsa ühiskondliku muutuse realiseerumist. Siin nad näevad, et muutus on võimalik. Et maagia algab maalähedaselt. Et rõõmu on võimalik leida isegi kõige ilmajäetumatest paikadest. Selliseid imesid pakkuvate teatrikogemuste kvaliteet ei ole mitte kuidagi madalam neist, mis pakuvad võimalust lendamiseks spetsiaalselt kohandatud kookonis, kus tehnoloogia ja ruumikujundus on alati käepärast.

Muidugi ei proovi me hetkekski eitada seda erilist kogemust, mis võib osaks saada spetsiaalselt selleks loodud teatriruumis. Aga lastele, kes kogevad igapäevaselt rünnakuid sõjatsoonis, lastele, kes elavad külakestes kõigest liiga kaugel, lastele, kes virelevad linnasiseses vaesuses, peab olema ka teisi võimalusi. Ja kirjeldatud muundumine võib tugevalt mõjutada nende maailmakogemust.

Teatripraktikutena, kes tahavad teatris noorele vaatajale uuenduslikke võtteid kasutada, peame me keskenduma küsimusele, kuidas võiks teater esile kutsuda neid tõeliselt muundavaid kogemusi – hoolimata publikuga kohtumise paigast – ja muuta need reaalsuseks.

Niisiis töötagem koos selle nimel, et aastal 2018 tuua laps teatrisse… ja teater lapseni.

Yvette Hardie

ASSITEJ International President

Lõuna-Aafrika Vabariik

Rahvusvaheline Laste- ja Noorteteatripäev 2018

#takeachildtothetheatre

www.assitej-international.org

Pöördumise on inglise keelest tõlkinud Kaija M Kalvet.

__________________________________________________________________________________________________________________

20.03.2018

Pöördumine ASSITEJ Eesti Keskuse juhatuse esimehelt Toomas Trossilt

LAPSED TEATRISSE JA TEATER LASTENI

Iga aasta 20.märtsil tähistatakse üle maailma laste- ja noorteteatripäeva, „et taas kinnitada oma pühendumist iga lapse õigusele saada osa just neile loodud kunstilistest elamustest“. Sellele viitab oma aasta pöördumises Yvette Hardie, lastele ja noortele mängivate teatrite ülemaailmse ühenduse president.

ASSITEJ Eesti Keskus on tegutsenud 25 aastat, ühendades peamiselt väiksemaid erateatreid, kes mängivad noorele vaatajale ja koos paljude kaasamõtlejatega, sealhulgas kultuuriministeeriumi ning mõnede erafirmadega on loodud lastele mitmeid võimalusi, et teater nendeni jõuaks ja lapsed teatrisse pääseksid sõltumata nende vanemate majanduslikust seisust või kultuurihuvist.

Aga me oleme alles poolel teel, sest me näeme kõrvalt, mis tingimused on lastele loodud põhjamaades. Ja uskuge mind, kui me tahame põhjamaadele järele jõuda, siis alustama peame lastest, nii nagu seda tehti põhjamaades 60-ndate lõpus. Sisuliselt on Eesti lasteteatri tipud kõrgel kunstilisel tasemel. Vajaka jääb vaid ühtsest üleriigilisest administratiivsest võimekusest, et teatrikunst võrdselt kõigi lasteni jõuaks ja kõik lapsed võrdsetel alustel teatrisse pääseksid ning teatritippusid ei peaks lugema vaid ühe käe sõrmedel.

On aeg, et kultuuriministeerium ja haridusministeerium lööksid käed, et teatrikunst jõuaks lasteni ka haridusasutustes väga kindlate reeglite järgi, kus võitjaks jääb alati väikene vaataja, sest mitte kõik lapsed ei ela teatrilinnades või nende läheduses. Kunstiline ja administratiivne kokkulepe saab sündida vaid laste huvidest lähtuvalt. Meil pole vaja midagi uut välja mõelda. Põhjamaade eri riikide toetusskeemid sobituvad imehästi ka Eestisse. Vaja on vaid poliitilist tahet, sest rahajagamise otsused meie laste hüvanguks sünnivad ikka parlamendis.

Head lasteteatripäeva kõigile lastele, lastevanematele, teatritegijatele ja otsustajatele!

Toomas Tross
ASSITEJ Eesti Keskuse esimees

___________________________________________________________________________________________________________________

ASSITEJ ootab kõiki teatrisõpru sügisesse Viljandisse!

Rahvusvaheline lastele ja noortele mängivate teatrite organisatsioon ASSITEJ Eesti Keskus korraldab sel aastal juba viiendat korda toimuvat festivali “Teater noorele vaatajale” 16. – 18. oktoobril Viljandis. Kodumaine ülevaatefestival koondab kokku väiketeatrid ja ringreisitrupid, kes esinevad festivalil oma värskemate lavastustega lastele ja noortele.
Festivali laiem eesmärk on pakkuda noorpublikule mängivatele väiketeatritele ja truppidele platvormi professionaalseks dialoogiks tellijatega, ausaks tagasideks ja enesearenduseks. Teavitada ning harida sihtgrupi – haridusasutuste teatritellijate – silmaringi kaasaegse teatri suhtes, et nad teeksid lastele teadlikumaid ja paremaid valikuid. Tõsta festivali kaudu Eesti noore vaataja teatri taset ja publiku nõudlikkust pakutava suhtes. Lisaks etendustele toimuvad festivalil seminarid, töötoad ja etenduste arutelud.

 

 

 

___________________________________________________________________________________________________________________

OSALEMINE ASSITEJ 19. MAAILMAKONGRESSIL JA RAHVUSVAHELISEL TEATRIFESTIVALIL – CRADLE OF CREATIVITY, THE 19TH ASSITEJ WORLD CONGRESS AND INTERNATIONAL THEATRE FESTIVAL FOR CHILDREN AND YOUNG PEOPLE

KAPLINN, LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK
17.-27. MAI 2017

ASSITEJ Eesti Keskust esindasid 19. maailmakongressil ASSITEJ Eesti juhatuse esimees Toomas Tross (Piip ja Tuut Teater), juhatuse liige Reeli Lonks (Must Kast) ja ASSITEJ Eesti liige Kaido Rannik (Miksteater). Peale kolmeliikmelise delegatsiooni esindas Eestit ka EMTA lavakunstikooli üliõpilane Jan Teevet. 11 päeva sisse mahtus rahvusvaheline teatrifestival, konverents ja kongress, hulk vastuvõtte ja palju muud.

 

Sündmus toimus Kaplinna peamiselt kolmes erinevas teatrimajas (City Hall, Artscape Theatre Center ja Baxter Theatre), kus mängiti kokku üle 200 etenduse 63lt lavastusproduktsioonilt 35st erinevast riigist. Valik oli mitmekesine, alustades beebiteatrist ja lõpetades 16+ sihtgrupile mõeldud etendustega, mis olid kõrgetasemelised ja võrdväärselt nauditavad erinevatele sihtgruppidele. Oli nii rahvusvahelisi koostööprojekte üle maailma (sh mitmeid Euroopa-Aafrika koostöid) kui ka kohalikke Aafrika teatriproduktsioone (nt üks suurematest „Animal Farm” Lõuna-Aafrika Vabariigist).

Kongress toimus 22.-25. mail City Hall’is, kus osales üle 60 ASSITEJ delegatsiooni üle maailma (igal riigil kuni 3 hääleõiguslikku inimest). Rahvusvaheline juhatus andis ülevaate viimase kolme aasta tegevustest ja tulemustest, seejärel kinnitasime järgmise kolme aasta tegevusplaani ja eelarve ning valisime selleks perioodiks rahvusvahelise juhatuse, sekretäri ja presidendi. Juhatusse oli sel korral rohkem soovijaid kui kunagi varem, 22st kandidaadist valiti 12 liiget ((nendest 6 jäid samaks – Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Argentiina, Austraalia ja ITYARN võrgustiku (The International Theatre for Young Audiences Research Network) esindajad – ning 6 uut riiki lisandus – Lõuna-Korea, Nigeeria, Venemaa, Norra, USA ja Tšiili esindajad)). Rahvusvaheline sekretariaat liikus Mehhikost Taani, sekretäriks sai Taani noormees Louis Valente, ning president jäi samaks, Yvette Hardie Lõuna-Aafrika Vabariigist, alustamas oma kolmandat ja viimast perioodi presidendina. Ka Eesti pürgis sel korral rahvusvahelisse juhatusse Toomas Trossi näol, kes aga paljude kandidaatide seast seekord valituks ei osutunud.

Peale selle otsustati ka kongressil ASSITEJ järgmiste rahvusvaheliste suursündmuste toimumispaigad. Järgmine maailmakongress saab toimuma kolme aasta pärast 2020 Tokyos, Jaapanis. Iga-aastane Artistic Gathering leiab aset 2018 Pekingis, Hiinas, ning sellest järgneval aastal, 2019 Kristiansandis, Norras. Viimasele oli tihe konkurss (kandidaadid olid Prantsusmaa, Horvaatia ja Norra), kus Prantsusmaa ja Norra vahel sai lõplikus hääletuses valituks Norra. Kongressi jooksul kohtusime ka Põhja-Balti võrgustiku liikmetega, et arutada oma regiooni edasisi tegevusi ja eesmärke. Hea meel oli Norra mitmekordse võidu (Cecilie Lundsholt’i valimine rahvusvahelisse juhatusse ja Artistic Gathering’i korraldamine 2019) ning Taani kui uue sekretariaadi üle.

19. ASSITEJ Maailmakongress ja Rahvusvaheline Teatrifestival oli edukas ja unikaalne tervele ASSITEJ kogukonnale, eriti suur rõõm oli Lõuna-Aafrika Vabariigi keskusel võõrustada kõige esimest ASSITEJ maailmakongressi Aafrikas, tehes sellest positiivselt meeldejääva suursündmuse osalejate jaoks. Kogu festival oli hästi organiseeritud ja möödus suuremate äpardusteta. Kohal oli 1340 delegatsiooni/inimest rohkem kui 100st riigist üle maailma. Sündmus oli ASSITEJ jaoks ajalooline ja andis suure tõuke edasisteks tegevusteks ning inspiratsiooni tulevikuks.

ASSITEJ South Africa’s Cradle of Creativity: http://www.assitej2017.org.za/
ASSITEJ – International Association of Theatre for Children and Young People: http://www.assitej-international.org/en/

Suur aitäh, head toetajad, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Näitlejate Liit, Paide linn ja Viimsi vald, et tegite kongressil osalemise võimalikuks.