NAKS 2019 uudised
30.10.2019 (Festivali NAKS 2019 esimene päev)
Rahvusvaheline teatrifestival NAKS 2019 noorele vaatajale on jõudsalt oma hoo juba sisse saanud ning festivali esimesel päeval oli võimalik näha lausa nelja erinevat lavastust nii NUKU Teatrilt, Eesti Draamateatrilt, ZUGA Ühendatud Tantsijatelt kui ka VAT teatrilt koostöös Viljandi Kultuuriakadeemia 12. lennu lõpetanud noortelt.
NAKS 2019 festivalist võtavad sellel aastal osa kuus agarat, motiveeritud ning teatrimaailmast huvitatud noort, kes vaatavad kolme päeva jooksul ära kõik festivali raames aset leidvad etendused ning avaldavad omaltpoolt erapooletut ning kõigutamatut arvamust nähtud etendustest.
Festivali esimese päeva kokkuvõtet ning päeva jooksul tekkinud emotsioone oli nõus kõigi huvilistega jagama üks meie noortest Carolin Simona Laurits. Tema mõtted olid järgmised…
*************
Esimene NAKS2019 festivali päev oli väga mitmekülgne, pakkudes etendusi seinast seina.
Hommik algas venekeelse varjuteatrietendusega “Vari” NUKU Teatris, mis jutustas Hans Christian Anderseni muinasjutul põhineva loo mehest ja tema erakordsest varjust. Detailsed nukud ärkasid laval ellu ja tekitasid hüpnotiseeriva õhkkonna, mida toetas lavastuse jaoks loodud muusika.
Päev jätkus seiklusliku ja müstilise “Lohe needusega” Eesti Draamateatris, mis lisaks põnevusele pakkus pisut närvikõdi. Vaatajate ees avanes mõtlema panev lugu hoolimisest ja empaatiast. Meeleolu loomisele aitasid kaasa võimas lavakujundus ja valgus- ja heliefektid, mis viisid publiku endaga võlumaailma.
Pärastlõunal toimus Zuga ühendatud tantsijate lavastuse “2+2=22” esietendus, mis tõi publiku endaga lavale. Lõbus ja mõtlevapanev tantsuetendus puuris reegleid, tekitades äratundmisrõõmu nii lastele kui ka nende vanematele. Etendajad avasid tantsuteatri uue külje innovatiivsete lahendustega, mis pakkusid põnevat vaatemängu.
Õhtu lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lennu ja VAT Teatri koostöölavastus “Dekameron”. Noored ja andekad näitlejad tõid lavale lood 14. sajandi Euroopas toimuvast, mis üllataval kombel on aktuaalsed ka tänapäeval. Lugusid jutustatakse üllataval, vahest isegi kummalisel moel, pakkudes palju mõtteainet ja põnevat vaatemängu. Tegu on lavastusega gümnaasiuminoortele ja vanematele.
Minu esimese päeva lemmikuteks olid “Lohe needus” ja “Dekameron”. Esimest soovitaksin vaatajatele vanuses 7+. Etendust võib vaatama minna kogu perega, sest igaühele peitub seal vahva ja õpetlik lugu. Tegu on väga kvaliteetse ja läbimõeldud lastelavastusega, mille lavakujundus oli ennenägematu ja kostüümid temaatikat toetavad. Kindlasti ei saa mainimata jätta suurepäraseid näitlejaid, kes nähtava rõõmuga lastele lugu jutustavad. Teele Pärna ja Christopher Rajaveeri mängitud õde Janne ja vend Joosep olid oma rollides usutavad ja suutsid panna vaatajad endale kaasa elama ning nende emotsioone tundma. Liisa Saaremäeli maitsekalt mängitud koomiline tegelane Famagot võttis oskuslikult pinged enne etenduse lõppu maha. Ei saa märkimata jätta ka Sander Roosimäe värdhundi rolli, kus ta üllatas oma füüsilise liikumisega ning vokaaltehnikaga. Lavastaja Kersti Heinloo on lavastusesse põiminud ka füüsilist teatrit. Näitlejad liiguvad intensiivselt terve etenduse vältel laval ringi, pakkudes meeldivat vaheldust.
Lavastus põhineb Helen Käiti samanimelistel lasteraamatutel, mille dramatiseerijaks on Mehis Pihla. Etendus oli küllaltki sisutihe, pidevalt toimus mingisugune mürgel, mis hoidis publikut pideva pinge all. Seda võiks pidada vanema vaataja jaoks miinuseks, meenutades “Harry Potterit” või “Troonide mängu”, ning lugu võib tunduda pisut vanamoodne ja klišeelik. Kuid laste tähelepanu oli kogu aeg laval ja nad olid silm nähtavalt kaasa haaratud. Lugu oli räägitud lastele arusaadavas keeles, et õpetada neile, mis on õige ja mis vale, pakkudes lisaks põnevat ja ootamatut vaatemängu.
Gümnaasiuminoortele ja vanematele pakkus põnevust “Dekameron”, mille suurimaks eeliseks oli Viljandi Kultuuriakadeemia 12. lennu noorte suurepärane näitlejatöö. Noored näitlejad nautisid enda tegevust laval ja panid aja mööduma linnutiivul. Lavastus pakub erinevaid stseene, kus näitlejad saavad näidata oma mitmekülgsust.
Etendust vaadates küsisin ma aga endalt, kas laval toimuv on eetiline noortele vaatajatele? Näiteks noor näitleja verisena aluspesus publiku ees seismas – see tekitas minus esiti vastastikuseid emotsioone. Kui see lavastuse kontekstist välja võtta, võib see tunduda naissugu solvav, kuid lavastuse konteksti see sobis. Eetika küsimust tasakaalustas tugevalt näitlejate töö, kes ei mänginud üle võlli ja ei naeruvääristanud ühtegi tegelast. Etenduse sisu käsitleb armastust ja seksuaalsust Giovanni Boccaccio “Dekameroni” novellide põhjal. Võiks öelda, et tegu on skandaalse lavastusega, mis tänapäevastab 14. sajandi armusuhteid. Etendust vaadates tuleks aga olla kriitiline selle koha pealt, kas laval toimuv on õige ja kas sellest tasuks eeskuju võtta. Kindlasti ei olnud selle eesmärgiks heita nalja naiste ja meeste stereotüüpide üle, panustatud on kaasahaaravale vaatemängule.
Teksti autor: Carolin Simona Laurits
Festivali teine päev pakkus siiraid emotsioone, mõtteainet ja huvitavaid lahendusi.
Päev algas Leedust pärit Dansema tantsuteatri etendusega “Aas” pere kõige pisematele (lastele vanuses 6-18 elukuud). Laste ees avanes lõbusates värvides lava, kuhu kõik väikesed vaatajad liituma olid oodatud! Laste pilgud olid naelutatud lavale ning etenduse lõpuks võitis etendaja pisikeste teatrikülastajate usalduse nii, et kõik mängisid laval. Kahjuks on beebiteater Eestis haruldane, seda võiks kindlasti rohkem olla!
Päeva teine etendus, Musta Kasti venekeelne “5 grammi” rääkis ausa ja valusa loo sõltuvusest. Tegu on väga intensiivse ja mõtteaine rikka noortelavastusega, mille eesmärgiks on võimalikult lähedalt ja tõetruult näidata, milline näeb välja süstiva sõltlase elu. Andekas näitleja suutis oma emotsionaalsusega panna vaatajad endale füüsiliselt kaasa elama.
Kolmandana sai näha Rootsi teatri TEATERi etendust “Saabumine”, mis põhineb graafilisel romaanil. Etendus üllatas eelkõige oma stsenograafiaga, pakkudes üllatavaid lahendusi keerlevate dekoratsioonide näol, millest iga element oli õigustatud. See on veidi abstraktne lugu imigratsioonist, minevikust ja uude ühiskonda kohanemisest, pärinedes eelmisest sajandist. Lavastuses kasutatakse loo edasi andmiseks lisaks kehakeelele väljamõeldud keelt.
Viimase etendus oli Renate Keerdi ja EMTA lavakunstikooli 29. lennu koostöölavastus “Valgete vete sina”. Tegu on väga hea füüsilise teatri näitega, kus noorte näitlejate kehalised võimed pannakse proovile. Lavastusest kumab läbi lavastaja Renate Keerdi omapärane, piire katsetav ja abstraktne stiil. Ei puudu absurdne huumor klišeede ja stereotüüpide üle. Lavastus sobib pigem põhikooli viimastele klassidele, gümnaasiuminoortele või vanematele.
Teksti autor: Carolin Simona Laurits
Festivali kolmandal ja ühtlasi viimasel päeval sai näha lõbusaid laste-ja kogupereetendusi.
Päeva alustasid väliskülalised Islandilt. Rahvusvahelise taustaga Midnight teater tõi Eesti vaatajateni etenduse “Kahel jalal seisma”. Etenduse peategelaseks oli vahvas bunraku stiilis nukk Ninna, kes viidi suveks maale. Maatööde ees pisut skeptiline Ninna sai endalegi üllatuseks sõbraks maaeluga tänu vahvatele sõpradele. Etendus mõjus nostalgiliselt, meenutades nii mõnelegi väiksele või suurele vaatajale suve vanavanemate juures maal. Peale etendust sai tutvuda Ninnaga ning tema vahva sõbra, koer Snatiga.
Teine etendus, Piret Raua samanimelisel romaanil põhinev lastelavastus “Ernesto küülikud”, viis publiku endaga tsirkusesse. Kaasahaarav lugu käsitleb ebaõiglust ja hoolimist, õpetades lastele lugupidamist loomadesse. Peategelane Ernesto alustab õigluse jalule panemist, seades esikohale loomade heaolu. Lugu saab ootamatu lõpu.
Festivali eelviimaseks etenduseks oli miisukali “Kassid” esietendus Piip ja Tuut teatris. Hoogne ja laulu täis kogupere lavastus räägib loo hoolimisest ja üksteise aitamisest. Loo keskmeks on neli hüljatud kassi, kes läbi vahvate laulude oma elust ja minevikust jutustavad. Lavalt ei puudu tants ja trall ning publikuga suhtlemine. Tegu on muusikali “Kassid” lasteversiooniga.
Festivali lõpetas OMAtsirkuse tsirkuselavastus “Luba, et lendad”, mis jutustab loo esimesest naislendurist, Amelia Mary Earhartist. OMAtsirkuse noored vanuses 11-21 näitavad kõrget kaasaegse tsirkuse taset, tehes pealtvaatajatele võimatuna näivaid trikke.
Teksti autor: Carolin Simona Laurits